Ajalugu

Critical-History-Study-Guide-EE.pdf

Kriitiline ajalugu

Ajalooõpetuse kondamine Euroopa ühiskondade tänapäeva digitaalsete, globaalsete ja mitmekesiste väljakutsetega

Väljaanne on kättesaadav nii eesti, inglise kui teistes keeltes. Vaata lähemalt siit

RITA projekti raames on koostatud metoodiline juhendmaterjal tundlike teemade õpetamisest ajaloos. RITA projektis osalesid meie kogenud õpetajad, kelle tunnikavad on kättesaadavad  eKoolikotist. Sealt leiab mõtteid, mis on koolitööd toetavad. Kasutage ka välja töötatud näidistunde.

Gled-Airiin Saarso ja Tiia Pällo eestvedamisel on ilmunud juba kuus mõisakooli töövihikut. Mõisad on ammendamatud inspiratsiooniallikad ja seda tõestavad ka töövihikud. Igas vihikus on nuputamist mõisa arhitektuuri, eluolu, parkide ja muu sellise kohta.

“Tagasivaade minevikku – erinevad vaatenurgad” (2002) 

Eesti kultuurilooline õppematerjal

2. novembril esitleti Maarjamäe lossis 17 raamatust koosnevat Eesti kultuuriloo õppematerjali kogumikku, mis koostati aastatel 2011–2013. Õppematerjal on koostatud illustreerima gümnaasiumi Eesti ajaloo õpinguid, kuid seda saab kasutada ka põhikoolis koduümbruse ajaloo tundmaõppimiseks ning kultuurikeskkonna mõtestamiseks.

Õppematerjali komplekt koosneb 17 raamatust, mis on pakitud ühte suurde karpi. Õppematerjali komplekti kuuluvad ilmumise järjekorras Raplamaa, Viljandimaa, Võrumaa, Läänemaa, Hiiumaa, Lääne-Virumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Valgamaa, Tartu, Ida-Virumaa, Saaremaa, Tallinn, Tartumaa, Harjumaa, Põlvamaa, Pärnumaa. Iga piirkond sai 300 raamatut koolidele jagamiseks. Gümnaasiumid saavad lisaks kõikidest raamatutest koosnevad komplektid. 

Õppematerjal on üles ehitatud kronoloogilisel põhimõttel, struktureeritud Eesti ajaloo ainekava periodiseeringu alusel: esiaeg, keskaeg, varauusaeg, Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul, Eesti Vabariik 1918–1940, Eesti Teises maailmasõjas, Nõukogude aeg, iseseisvuse taastanud Eesti. Õppematerjalis on esindatud teabetekstid, millega tutvumiseks on koostatud töölehed, aga ka legendid, ülevaade piirkonna tuntud isikutest, tähtsamad muuseumid koos annotatsiooniga, mida võiks õpilastega külastada. Tagakaanel on Regio koostatud maakonna/linna kaart koos selgitava legendiga, kus on esindatud kõik raamatus esitletud objektid.

Kultuuriobjektide valimisel võeti aluseks objektid, paigad ja ehitised, mis võiksid illustreerida käsitletavat ajalooteemat. Võib-olla olnuks kunstiajaloolase või kultuuriloolase valik teistsugune. Õppematerjalis on esindatud erinevad rubriigid, mille kohta vastavast perioodist selles konkreetses piirkonnas näiteid leidub. Näiteks: linnused, linnamäed, matmispaigad, asulakohad, hiied, muinaspõllud, kirikud (sisustus, arhitektuur, jms), kloostrid, kindlustused ja kaitseehitised, monumendid, hooned ja ehitised eri ajajärkudest, nt raekojad, turuplatsid,elamud ning aidad, tööstushooned, tehased, seltsi- ja rahvamajad, koolimajad, rehielamud, mõisahäärberid, raudteejaamad, kõrtsid, postijaamad, meiereid, kolhoosikeskused jm.

Kogumiku teabetekstide toimetajad olid Kärt Jänes-Kapp (Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Hiiumaa, Saaremaa, Tallinn, Harjumaa) ja Mati Laur (Raplamaa, Viljandimaa, Läänemaa, Võrumaa, Järvamaa, Valgamaa, Jõgevamaa, Tartu, Tartumaa, Põlvamaa, Pärnumaa).

Töölehtede toimetaja oli Mare Oja. Keeletoimetajad Eda Kauksi (Raplamaa ja Läänemaa) ning Ene Sepp (kõik ülejäänud raamatud). Õppematerjali koostamisse oli panustajaid veelgi. Kogumiku kastid valmistas disainer Veiko Liis. Raamatud trükiti Põltsamaal Vali Pressi trükikojas. Põltsamaa Ühisgümnaasium oli valmis raamatuid hoiustama. Nõuannete, täiendavate materjalidega ja fotode loovutamisega toetas kultuuriloo kogumiku valmimist veel palju häid inimesi. Õppematerjali koostamist finantseeris Haridus- ja teadusministeerium. Kõikidele neile suur tänu!

Tänapäeval on ajaloo õpetamine ja õppimine keerukas, kuid oluline ülesanne. Teadmatus muudab inimesed manipulatsioonidele haavatavaks, samas aga aitab ajaloo mõistmine meil olla avatud, kujundada seisukohti ja kasutada oma kodanikuõigusi ja -kohustusi.

Valitustevaheline projekt Eraldusjoonteta Euroopa ühised ajalood keskendub väljakutsele, kuidas leida kasvava mitmekesisuse tingimustes konsolideerumise ja ühistegevuse alust. Projekt heidab valgust Euroopa iga riiki, regiooni ja sotsiaalset gruppi iseloomustavatele ühis- ja erijoonte unikaalsele kombinatsioonile. Oleme veendunud, et haridus mängib väga olulist rolli vägivalla ja konfliktide ennetamisel kaasaegses Euroopas ja demikraatliku kultuuri edendamisel.

Eraldusjoonteta Euroopa ühised ajalood on valitsustevaheline projekt, mis kestis aastatel 2010−2014. See projekt ja selle olulisim tulemus e-raamat keskenduvad ühiste ajalugude mõistele Euroopa ajaloo valitud aspektide kaudu, mis on jätnud jälje kogu Euroopale - kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele. Eraldusjoonteta Euroopa ühised ajalood on interaktiivne e-raamat linkidega välisallikatele. Publikatsioon on eeskätt mõeldud õpetajahariduses kasutamiseks. Iga õppetükk on suunatud konkreetsele vanusegrupile; samas võib praktikas neid kohandada vastavalt erineval õppetasemel olevate õpilaste vajadustele. Nelja teemasse, mis valiti mõiste "ühised ajalood" näitlikustamiseks, süvenetakse üldjoontes kahel viisil: õppekaval põhinev õppetekst ja rida akadeemilisi käsitlusi. Iga teemat uuritakse mitmete alateemade ning nendega seotud õppetükkide kaudu. Peatükid pakuvad ka võimalusi õpilaste teadmisi hinnata. Selle e-raamatu peamine eripära on arvukad navigeerimisvõimalused struktuursete hüperlinkide kaudu. Lugejad võivad igal ajal liikuda ka uuritava teemaga seotud seminarimaterjalide juurde. Raamatus on mitmeid interaktiivseid võimalusi, mida saab kasutada lisainfo andmiseks või lugemise hõlbustamiseks. 

Psühhodraamameetodite kogumik

Uus ülesannetekogumik! Psühhodraamameetodid ajaloo- ja ühiskonnaõpetuses.

2015/2016 aastal läbisid 15 ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajat Haridus ja Teadusministeeriumi toel koolituse, mis tutvustas põhilisi psühhodraamatehnikaid jt tegevuslikke meetodeid. Projekti eesmärgiks oli laiendada õpetajate „tööriistakasti“, et õpilased omakorda saaksid:

Projekti käigus valmis ka ülesannetekogu, mida kõik huvilised võivad alla laadida ja kasutada. Ülesannete autoriteks on järgmised õpetajad: Hanna-Liis Kaarlõp-Nani (Tallinna Humanitaargümnaasium), Aive Kaldra (Tarvastu Gümnaasium), Arno Kaseniit (Sillamäe Gümnaasium), Mait Kuusik (Põlva Ühisgümnaasium), Tiina Laanes (Gustav Adolfi Gümnaasium), Reelika Laes (Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool), Christi Lõhmus-Erg (Abja Gümnaasium), Kadi Mõttus (Mõniste Kool), Aive Peil (Tallinna Humanitaargümnaasium), Kaja Raud (Otepää Gümnaasium), Sigrid Saarep (Ristiku Põhikool), Jana Tiido (Jõgeva Põhikool), Evelin Tiiter (Kadrina Keskkool), Liivi Vislapuu (Viljandi Gümnaasium). Projekti initsiaatoriks ja läbiviijaks oli Psühhodraama Instituut, vt ka psyhhodraama.ee.

EN Pestalozzi seminar “Connecting local, regional and European history using electronic tools in teaching” (2014)

Tallinnas, 6.–8. oktoober 2014 Pestalozzi eminaril tutvustatud elektroonilised õppevahendid

Rahvusvaheline konverents “Intercultural dialogue and the image of the other in teaching and learning history” (Tallinn, 2012)

V ajalooõpetajate kongress “Ajalooõpetuse roll 21. sajandil” (2011)