Kaido Jaanson

“Peaksime ka meeles pidama, et ajalugu ei ole üksnes fakt ja selle kirjeldus, vaid midagi teist, midagi enamat. Et ta ei ole ka propaganda, ükskõik kui siiralt ausad oleksid kavatsused selle taga. Ajalugu peab olema tõrvik, mis valgustab kulgemise teed.”

Kaido Jaanson 2000. Kuidas kirjutada Eesti ajalugu? – Vikerkaar, nr 8-9

Kaido Jaanson sündis 1940. aasta 21. juunil Pärnus. Pärnu I Keskkooli lõpetamise järel siirdus Kaido Jaanson Tartusse ajalugu õppima. Ülikooli lõpetas ta aastal 1965. Aastatel 1971-2007 töötas Kaido Jaanson õppejõuna Tartu Ülikoolis, lugedes ajalugu, rahvusvahelisi suhteid ja poliitikat. Kandidaaditöö kaitsmiseni jõudis ta  1975. aastal.

Õppejõuna ja õpikute autorina on Kaido Jaanson pikka aega Eesti ajalooõpetust suunanud ja kujundanud. Võib-olla on Kaido Jaanson õpetamise ja kirjutamise ande pärinud oma emapoolselt vanaisalt Andres Rullilt (1869-1911), Tarvastu ja Peterburi kooliõpetajalt ja tõlkijalt, kes on toonud eesti keelde sõna “soss-sepp”. Kaido ema Helmi (Wilhelmine) (1908-1987), kes soovis poega näha külakooli õpetajana (sellele ametile oli Kaido Jaanson kõige lähemal Abja Keskkoolis õpetajana töötamise ajal) ja isa Karl (1902-1952) ei olnud kooliharidust kuigi palju saanud, kuid väärtustasid seda väga.

Juba kooliajal paistis Kaido silma suure lugemishuviga, ja see on tal kestnud läbi elu. Vesteldes Kaido Jaansoniga 2013. aasta suvel (30. juunil, 14. juulil ja 18. augustil) Piigaste pansionnadis, jäi ikka ja jälle kõlama mõte “Ajaloolase teeb suureks lugemus”. Tohutu lugemus ja paljude välismaiste õpikute läbitöötamine võimaldasid kirjutada ja kokku panna õnnestunud käsitlused XX sajandi üldajaloost.

Eesti iseseisvumise taastamise eel ja järel õpetasid ajalooõpetajad ajalugu vastavalt võimalustele: nõukogudeaegsed õpikud ei kõlvanud enam, uusi veel polnud. Just sel ajal lisandus ajaloo ainenõukogu liikmete hulka Tartu Ülikooli õppejõud dotsent Kaido Jaanson. Kõigepealt koostati uus ajalooõpetuse programm koolidele, seejärel hakati tasapisi välja andma uut õppekirjandust. Esialgu avaldas Kaido Jaanson õpetajatele toeks õppematerjali “Teine maailmasõda” (1992). Teine maailmasõda ja järgnev ajaperiood ajaloost ongi olnud Kaido Jaansoni sügavama huvi keskmeks.

Seejärel ilmusid temalt nii autori kui koostajana ülimalt olulise panusena ajalooõpetusse “Üldajalugu: XX sajandi algusest kuni 1938: õpik X klassile” (1992) ja “Üldajalugu (1938-1991): õpik XII klassile” (1994). Need õpikud kuuluvad õpikute klassikasse, mida ikka ja jälle on tarvis küll mõne fakti kontrollimiseks, küll mõne seisukoha täpsustamiseks või kirjandusviite kontrollimiseks.

Ajalooõpetaja töölaual on kindlasti veel teisigi Kaido Jaansoni kirjutatud või temapoolse eessõnaga varustatud väljaandeid. Nii ei saa Vabadussõja käsitlemisel mööda vaadata raamatutest “Draakoni hambad: Rootsi ja Taani palgasõdurid 1919. aastal Eestis” (1987) ja “Saatuseaastad 1939-1940: sündmused Balti riikides jaSoomes Nõukogude dokumentide ja materjalide põhjal” (1990), milles äratoodud dokumendid on valinud ja neid kommenteerinud Kaido Jaanson. Hispaania kodusõja käsitlemist ei kujuta ma ette viitamata Antonio Williams Alejandro mälestustele “Ma langesin vangi Hispaanias: ühe eestlasest ilmaränduri elust” (1989), mille asjatundlik eessõna pärineb Kaido Jaansonilt.

Kaido Jaanson andis oma arhiivi üle Eesti Ajalooarhiivile, mille fondis 5377 leidub rohkelt materjali Eesti ühe vastuolulisema isiku, poliitik Aleksander Kesküla (1882-1963) elu ja tegevuse kohta. Aleksander Keskülast on Kaido Jaanson kirjutanud rea artikleid. Kahjuks jäid aga kirjasõnaks vormumata Kaido Jaansoni märkmed 1980. aastate alguse kõnelustest Georg Meriga.

Huvi Mihhail Lermontovi (1814-1841) ja William Shakespeare’i (1564-1616) loomingu ning astronoomia vastu püsis Kaido Jaansonil aastakümneid. Rooma ajalugu, ka Piibel Rooma ajaloo allikana muutus huvipakkuvaks asjaolude sunnil enne vastavat eksamit.

2010. aastal üllitasid Kaido Jaansoni kolleegid tema 70. sünnipäevaks väljaande “Maailmast 2010: RSR artiklite kogumik”.

Kaido Jaanson suri 2. mail 2015. aastal.

Teksti koostas Ilje Piir