Helmut Piirimäe

Helmut Piirimäe on pidanud oma peamiseks eesmärgiks olla ajalooõpetajate õpetaja ja kasvataja, oma elutööks loeb ta ajalooõpetajate õpetamist. Lapsepõlv oleks aga pidanud ta viima hoopis teisele rajale: ainsa pojana kolme tütre kõrval pidi Helmut Piirimäest (enne eestistamist Vällo) saama taluperemees sünnikodus Uue-Põltsamaa vallas. Kuid 1949. aastal võeti talu, valik kujunes teisiti. Keskkooliõpilasena Põltsamaal meelepärased olnud eesti keel ja kirjandus jäid kõrvale: küpsuskirjand, mis polnud piisavalt võitluslik (mis oli muidugu tõsi), hinnati ümber. Bioloogia oleks mõeldav olnud, kuid lõplikuks otsuseks sai ajalugu.

Huvi ajaloo vastu oli alguse saanud isakodus. Ema Benita Johanna (1901-1976) ja isa Augusti (1894-1984) loodud kodu õhkkond oli rahvuslik, Vabadussõjas osalenud isaga arutasid talumehed Helmuti kuuldes laua ümber ilmaasju. Enne Pauastvere algkooli minekut oli Helmut Piirimäel lugemine selge, Piibelgi, millest huvipakkuvad olid eriti Vana-Testamendi lood, enamjaolt läbi loetud.

Lugemine, eriti erialakirjanduse läbitöötamine ja seejuures mitmes keeles, on jätkunud kogu elu. Erilisel kohal on mõistagi olnud rootsi keele oskus, mis võimaldas pikemat või lühemat aega töötamist Rootsi arhiivides ning Stockholmi, Uppsala (audoktor aastast 1982), Lundi, Halmstadi ja Växsjö ülikoolides. Õppejõuna leidis Helmut Piirimäe rakendamist ka Hamburgi, Riia ja Turu ülikoolides.

Vaevalt Stalini-aegsesse Tartu Riiklikku Ülikooli 1950. aastal vastu võetuna ja veidi muutunud oludes 1955. aastal diplomeerituna niisugust elukäiku, eriti mitteparteilasena, võis ette näha. TRÜ õppejõuna alustas Helmut Piirimäe 1956. aastal, viimase loengu pidas 2001. aastal. Ajaloolasena on professor Piirimäe panus olnud oluline just Tartu Ülikooli ajaloo uurimisel, mis on vormunud kirjasõnasse, mille alusel loeme Tartu ülikooli alguseks siiski aastat 1632, mitte 1802.

Õppejõu ameti kõrvalt on professor Piirimäe suutnud anda panuse õppekirjandusse ja innustanud huvi ajaloosündmuste vastu. Viimane põhjalik käsitlus Prantsuse revolutsioonist pärineb just Helmut Piirimäe sulest. Kooliõpikutega tegelemine algas uue ajalooprogrammi koostamisega 1987. aastal. Edasi järgnes tungiv vajadus uute õpikute järele, sest nõukogudeaegsed tõlkeõpikud vene keelest ei kõlvanud enam, sõjaeelsed eestiaegsed õpikud olid lootusetult vananenud ja kaasaegsete Soome, Rootsi või Saksamaa LV õpikute tõlkimine ei olnud asjakohane. Nii lõi professor Piirimäe kaasa nende keskastme ja gümnaasiumile mõeldud õpikute kirjutamisel, mille põhisisuks on uusaeg. Siiski on Helmut Piirimäe koos professor Sulev Vahtrega saanud juba 1983. aastal välja anda Eesti ajaloo fakultatiivkursuse õppematerjali “Meie kaugem minevik”, mida praegugi on õpetajatel hea kasutada. Samuti käepäraseks võib pidada 1987. aastal samade autorite üllitatud “Eesti NSV ajaloo lugemikku VII-VIII klassile”.

Helmut Piirimäe on järginud enda poolt kogumikus “Eesti kool . Juured ja tänapäev: konverentsi ettekanded, 28.-29. august 1998”, kirja pandud mõtet: “Olen seisukohal, et ajalugu tuleb kirjutada loetavalt, sealhulgas huvitavate detailidega, nii et õpikud ja ajalootunnid muudaksid ajaloo paeluvaks õppeaineks. See kirjutuslaad on vastuvõetav neile õpilastele, kes ei tegele teksti äraõppimisega, vaid sealt olulise meeldejätmisega.” Nõnda kirjutatud kooliõpikuid loevad lapsed tänaselgi päeval innustunult ja suure huviga. Professor Piirimäe lihtsalt õppis kirjutama kolme liiki tekste: teaduslik, populaarteaduslik ja laiemale lugejaskonnale mõeldud kergesti mõistetav tekst. Ülevaade Helmut Piirimäe kogu loomingust on kergesti leitav Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna kodulehelt (http://humanitaarteadused.ut.ee/et/201158).

8. septembril 1930. aastal sündinud professor Helmut Piirimäele kunagi plaanitud elukäik ja seejärel temas endas olnud valikud on teoks saanud veidi teisel moel. Kunstiajaloolasest abikaasa Kristaga üles kasvatatud neli last on kaitsnud doktorikraadi just nendel aladel, mis on Helmut Piirimäel mõttes olnud lapsepõlves ja nooruses. Tütar Triinust kasvas põllumajandusteadlane, poeg Kristjanist bioloog ning pojad Pärtel ja Kaarel on ajaloolased.

Helmut Piirimäe suri 21. augustil 2017.

Teksti koostas Ilje Piir