Ajalugu
RITA projekti raames on koostatud metoodiline juhendmaterjal tundlike teemade õpetamisest ajaloos. RITA projektis osalesid meie kogenud õpetajad, kelle tunnikavad on kättesaadavad eKoolikotist. Sealt leiab mõtteid, mis on koolitööd toetavad. Kasutage ka välja töötatud näidistunde.
Gled-Airiin Saarso ja Tiia Pällo eestvedamisel on ilmunud juba kuus mõisakooli töövihikut. Mõisad on ammendamatud inspiratsiooniallikad ja seda tõestavad ka töövihikud. Igas vihikus on nuputamist mõisa arhitektuuri, eluolu, parkide ja muu sellise kohta.
Ajalooõpetaja käsiraamat “Ajalugu ei ole ainult minevik, minevik ei ole veel ajalugu.”
“Tagasivaade minevikku – erinevad vaatenurgad” (2002)
Sissejuhatus (lk 1-13)
I osa - Euroopa valikud: 20. sajandi 20.–30. aastad (lk 14-105)
II osa - Aeg ilma valikuteta: Läti ja Eesti NSV koosseisus (lk 106-212)
Eesti kultuurilooline õppematerjal
2. novembril esitleti Maarjamäe lossis 17 raamatust koosnevat Eesti kultuuriloo õppematerjali kogumikku, mis koostati aastatel 2011–2013. Õppematerjal on koostatud illustreerima gümnaasiumi Eesti ajaloo õpinguid, kuid seda saab kasutada ka põhikoolis koduümbruse ajaloo tundmaõppimiseks ning kultuurikeskkonna mõtestamiseks.
Õppematerjali komplekt koosneb 17 raamatust, mis on pakitud ühte suurde karpi. Õppematerjali komplekti kuuluvad ilmumise järjekorras Raplamaa, Viljandimaa, Võrumaa, Läänemaa, Hiiumaa, Lääne-Virumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Valgamaa, Tartu, Ida-Virumaa, Saaremaa, Tallinn, Tartumaa, Harjumaa, Põlvamaa, Pärnumaa. Iga piirkond sai 300 raamatut koolidele jagamiseks. Gümnaasiumid saavad lisaks kõikidest raamatutest koosnevad komplektid.
Õppematerjal on üles ehitatud kronoloogilisel põhimõttel, struktureeritud Eesti ajaloo ainekava periodiseeringu alusel: esiaeg, keskaeg, varauusaeg, Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul, Eesti Vabariik 1918–1940, Eesti Teises maailmasõjas, Nõukogude aeg, iseseisvuse taastanud Eesti. Õppematerjalis on esindatud teabetekstid, millega tutvumiseks on koostatud töölehed, aga ka legendid, ülevaade piirkonna tuntud isikutest, tähtsamad muuseumid koos annotatsiooniga, mida võiks õpilastega külastada. Tagakaanel on Regio koostatud maakonna/linna kaart koos selgitava legendiga, kus on esindatud kõik raamatus esitletud objektid.
Kultuuriobjektide valimisel võeti aluseks objektid, paigad ja ehitised, mis võiksid illustreerida käsitletavat ajalooteemat. Võib-olla olnuks kunstiajaloolase või kultuuriloolase valik teistsugune. Õppematerjalis on esindatud erinevad rubriigid, mille kohta vastavast perioodist selles konkreetses piirkonnas näiteid leidub. Näiteks: linnused, linnamäed, matmispaigad, asulakohad, hiied, muinaspõllud, kirikud (sisustus, arhitektuur, jms), kloostrid, kindlustused ja kaitseehitised, monumendid, hooned ja ehitised eri ajajärkudest, nt raekojad, turuplatsid,elamud ning aidad, tööstushooned, tehased, seltsi- ja rahvamajad, koolimajad, rehielamud, mõisahäärberid, raudteejaamad, kõrtsid, postijaamad, meiereid, kolhoosikeskused jm.
Kogumiku teabetekstide toimetajad olid Kärt Jänes-Kapp (Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Hiiumaa, Saaremaa, Tallinn, Harjumaa) ja Mati Laur (Raplamaa, Viljandimaa, Läänemaa, Võrumaa, Järvamaa, Valgamaa, Jõgevamaa, Tartu, Tartumaa, Põlvamaa, Pärnumaa).
Töölehtede toimetaja oli Mare Oja. Keeletoimetajad Eda Kauksi (Raplamaa ja Läänemaa) ning Ene Sepp (kõik ülejäänud raamatud). Õppematerjali koostamisse oli panustajaid veelgi. Kogumiku kastid valmistas disainer Veiko Liis. Raamatud trükiti Põltsamaal Vali Pressi trükikojas. Põltsamaa Ühisgümnaasium oli valmis raamatuid hoiustama. Nõuannete, täiendavate materjalidega ja fotode loovutamisega toetas kultuuriloo kogumiku valmimist veel palju häid inimesi. Õppematerjali koostamist finantseeris Haridus- ja teadusministeerium. Kõikidele neile suur tänu!
Tänapäeval on ajaloo õpetamine ja õppimine keerukas, kuid oluline ülesanne. Teadmatus muudab inimesed manipulatsioonidele haavatavaks, samas aga aitab ajaloo mõistmine meil olla avatud, kujundada seisukohti ja kasutada oma kodanikuõigusi ja -kohustusi.
Valitustevaheline projekt Eraldusjoonteta Euroopa ühised ajalood keskendub väljakutsele, kuidas leida kasvava mitmekesisuse tingimustes konsolideerumise ja ühistegevuse alust. Projekt heidab valgust Euroopa iga riiki, regiooni ja sotsiaalset gruppi iseloomustavatele ühis- ja erijoonte unikaalsele kombinatsioonile. Oleme veendunud, et haridus mängib väga olulist rolli vägivalla ja konfliktide ennetamisel kaasaegses Euroopas ja demikraatliku kultuuri edendamisel.
Eraldusjoonteta Euroopa ühised ajalood on valitsustevaheline projekt, mis kestis aastatel 2010−2014. See projekt ja selle olulisim tulemus e-raamat keskenduvad ühiste ajalugude mõistele Euroopa ajaloo valitud aspektide kaudu, mis on jätnud jälje kogu Euroopale - kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele. Eraldusjoonteta Euroopa ühised ajalood on interaktiivne e-raamat linkidega välisallikatele. Publikatsioon on eeskätt mõeldud õpetajahariduses kasutamiseks. Iga õppetükk on suunatud konkreetsele vanusegrupile; samas võib praktikas neid kohandada vastavalt erineval õppetasemel olevate õpilaste vajadustele. Nelja teemasse, mis valiti mõiste "ühised ajalood" näitlikustamiseks, süvenetakse üldjoontes kahel viisil: õppekaval põhinev õppetekst ja rida akadeemilisi käsitlusi. Iga teemat uuritakse mitmete alateemade ning nendega seotud õppetükkide kaudu. Peatükid pakuvad ka võimalusi õpilaste teadmisi hinnata. Selle e-raamatu peamine eripära on arvukad navigeerimisvõimalused struktuursete hüperlinkide kaudu. Lugejad võivad igal ajal liikuda ka uuritava teemaga seotud seminarimaterjalide juurde. Raamatus on mitmeid interaktiivseid võimalusi, mida saab kasutada lisainfo andmiseks või lugemise hõlbustamiseks.
Psühhodraamameetodite kogumik
Uus ülesannetekogumik! Psühhodraamameetodid ajaloo- ja ühiskonnaõpetuses.
2015/2016 aastal läbisid 15 ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajat Haridus ja Teadusministeeriumi toel koolituse, mis tutvustas põhilisi psühhodraamatehnikaid jt tegevuslikke meetodeid. Projekti eesmärgiks oli laiendada õpetajate „tööriistakasti“, et õpilased omakorda saaksid:
õppida tegevuse ja läbimängimise kaudu;
jõuda ajaloo- ja ühiskonnateemade oluliselt sügavama läbitunnetamiseni;
kogeda ajaloosündmusi isiklike emotsioonide kaudu;
areneda isiksuse ja grupiliikmena;
suurendada eri ajastute, kultuuride ja mõttemaailmade mõistmist.
Projekti käigus valmis ka ülesannetekogu, mida kõik huvilised võivad alla laadida ja kasutada. Ülesannete autoriteks on järgmised õpetajad: Hanna-Liis Kaarlõp-Nani (Tallinna Humanitaargümnaasium), Aive Kaldra (Tarvastu Gümnaasium), Arno Kaseniit (Sillamäe Gümnaasium), Mait Kuusik (Põlva Ühisgümnaasium), Tiina Laanes (Gustav Adolfi Gümnaasium), Reelika Laes (Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool), Christi Lõhmus-Erg (Abja Gümnaasium), Kadi Mõttus (Mõniste Kool), Aive Peil (Tallinna Humanitaargümnaasium), Kaja Raud (Otepää Gümnaasium), Sigrid Saarep (Ristiku Põhikool), Jana Tiido (Jõgeva Põhikool), Evelin Tiiter (Kadrina Keskkool), Liivi Vislapuu (Viljandi Gümnaasium). Projekti initsiaatoriks ja läbiviijaks oli Psühhodraama Instituut, vt ka psyhhodraama.ee.
EN Pestalozzi seminar “Connecting local, regional and European history using electronic tools in teaching” (2014)
Mare Oja, kokkuvõte seminarist
Maidu Varik, õppematerjale seminarilt
Madli-Maria Naulainen, õppevahendeid seminarilt
Rahvusvaheline konverents “Intercultural dialogue and the image of the other in teaching and learning history” (Tallinn, 2012)
Barbara Christophe, History Teaching without Othering or How to Get over the Seductive Us-Them Divide
John Hamer, Professional portrait of a history teacher in the 21st century (eesti keeles)
Mare Oja, The image of the Other in the history of Estonia on the basis of Textbook analysis
Dzintra Liepina, Intercultural dialogue and the image of the other in teaching and learning history in Latvia
Algis Bitautas, Lithuanian University of Educational Sciences Image of the other in teaching and learning history according Lithuanina history textbooks (tekst)
Vitalijus Fursovas, The image of the other: student’s vision Vilnius gymnasiums’ questionnaire
Petter Wallenius, Intercultural dialogue and the image of the other in teaching and learning history
Maria Johansson, History teaching and intercultural dialogue in Sweden
Polina Verbytska, Intercultural Dialogue and the Image of Other in teaching and learning of History in Ukraine
Jenny Strid, Teaching history in Denmark (eesti keeles)
Andreja Richter, Building a partnership between school, museums and archives when teaching about intercultural dialogue and the image of other
Danute Dūra, Intercultural dialogue and the image of the other in teaching and learning history
Marek Tamm, How past becomes historical? On the nature of historical knowledge
Hanna Jemmer, What do we know about each others’ history : conclusions of the project of Estonia, Latvia, Finland and Sweden
V ajalooõpetajate kongress “Ajalooõpetuse roll 21. sajandil” (2011)
Tõnis Lukas: avaettekanne
Joke van der Leuuw-Roord: Euroclio building capacities of history educators in innovative and responsible history education (eesti keeles)
Dzintra Liepina: Actual developments in history teaching in Latvia (eesti keeles)
Maarit Mattila Taina Sipiläinen-Veikkanen: Teaching history and social studies in Finland
Ivan Lavrentjev: Ajalooõpetuse roll noore Eesti venelase pilgu läbi
Priit Raudkivi: ettekande tekst
Konstantsin Bitjukov: Ajalooõpetuse roll Venemaal (tekst)
Mariann Kajak: Noor õpetaja koolis – võimalused ja väljakutsed
Irina Golikova: Vene õpetaja mentaliteet
Viivi Rohtla: Mida õpetab ajaloo uurimistöö õpilasele? (tekst)
Julia Smirnova: Kuidas suunata õpilasi oma kodukoha ajalugu tundma õppima?
Heli Aiaots: Ajaloo olümpiaad õpilaste ajaloohuvi toetajana