Aeg möödub, inimesed kaovad, kohad jäävad. Selline see elu kord juba on. Aega võib ju proovida tagasi keerata vanas majas või muuseumis. Ajahetke võib isegi fotole jäädvustada, aga tegelikult saab olevikust minevik enne kui sellest arugi oled saanud. Inimeste eluiga on aastasadade jooksul kõvasti tõusnud, aga kuhugi pole kadunud sõjad ja laastavad taudid ning isegi miljonär ei saa endale igavest elu osta. Planeet Maa on õnneks veel alles. Kohad sellel aga muutuvad. Ühel ajahetkel kasvab seal mets, siis kõrgub linn ja pole välistatud, et ühel kurval aastasajal laiub kõrb. Muutuvad piirid, vahetuvad valitsejad ja kohtade nimed. Nii on.

Aga nüüd tuled mängu Sina. Ajalooõpikud kipuvad paratamatult üldistama, sest ajaloolased ei jõua kõike uurida ning seetõttu läheb palju lehekülgi ajaraamatus kaduma. Sina oled noor ja kirglik ning loodetavasti aitavad need omadused Sul kinni püüda väärtuslikud lood jäädvustamaks just neid hetki, inimesi ja kohti, mis muidu kaoksid ajaloo musta auku.

Uurimistööde võistluse kokkuvõte. 

Noolsirgeid teid võib kohata vaid inimtühjas kõrbes. Inimeste ja riikide lood pole seda kunagi. Mõned otsivad ise seiklusi, aga enamus soovib ikka, et elu läheks nii nagu mõttes planeeritud, ilma suuremate tagasilöökideta ja ikka edasi. Paraku on teistel inimestel, riikidel ning vahest isegi loodusel omad plaanid.

Eesti ajalugu, samuti Eesti inimeste lood kubisevad käänakutest ning pöördepunktidest ja kindlasti on, mida uurida. Leidke kõnetavad lood, uurige ja puurige ning sobitage meie selleaastasesse teemasse “Murrang”. Uurimistööde võistluse kokkuvõte. 

Võrreldes hetkega, kui Eesti Vabariik 1918. aastal maailmaareenile astus, on meie positsioon ja tähendus maailmas väga palju muutunud. Kui siis olime ootamatu ning tundmatu maailmasõjast välja kasvanud väike riigike, kelle ellujääminegi kahtlane tundus, siis nüüd oleme Euroopa Liidu ja NATO täieõiguslikud liikmed ning Eesti kadumine maailmakaardilt enam märkamatuks ei jää. Eesti on osa maailmast ja maailm osake Eestist. 

Uurimistööde võistluse kokkuvõte. 

Tänavuse uurimistööde võistluse teema “Vabadus” kutsub juhendama ja motiveerima õpilasi sellel teemal kirjutama ning uurimistööde võistlusel osalema. Mida võiks uurida? Muistne vabadus, eestlaste vabastamine pärisorjusest, Eesti riigi teke 1918 ja taasvabanemine 1991, sõjad, laulev revolutsioon, põgenemine vabadusse, pagemine majanduslikku vabadusse, kodanikuühendused, vabadusvõitlejad või vabateema, kus saab uurida seda, mida hing ihkab. Uurimistööde võistluse kokkuvõte. 

2018. aastal ületab Eesti Vabariik oma esimese sajandi künnise. Võrreldes paljude maailma riikidega ei ole seda sugugi palju. Oleme siin maanurgas elanud üle saja sajandi, aga omariiklust saanud kogeda neist vaid ühe ja sedagi jagades ajaloo valusate peatükkidega. Seega on meie jaoks tegemist märkimisväärse hetkega. Lennart Meri on tabavalt öelnud: “Terve meie ajaloo mõte ongi iseseisev Eesti riik.”

Eesti Vabariigi sajas sünnipäev on tähtis verstapost ja ajaloohuvilistena kutsub see meid tagasi vaatama selle saja aasta jooksul toimunu poole. Sellest lähtuvalt kannabki üheksateistkümnes ajalooalaste uurimistööde võistlus pealkirja "Sada aastat Eesti riiki". 

Uurimistööde võistluse kokkuvõte. 

Selleaastane teema on omamoodi ettevalmistus Eesti Vabariigi peagi saabuvale 100. sünnipäevale ning pakub võimaluse uurida seda, miks/kuidas/tänu millele/tänu kellele Eesti Vabariik sündis ja taassündis.Täpsemad juhised leiate nagu ikka kaasapandud juhendist. Info läheb välja ka EAÜS-i kodulehele ja tänu Natalja Lakatoshile on see kättesaadav ka vene keeles.

Olgem siis aktiivsed seda teemat tutvustama oma õpilastele ning levitage seda ka teiste ainete õpetajate seas, sest võimalikult laiast kandepinnast võidavad nii õpilased kui ajalugu!

Nagu ikka, toimub ka sellel aastal inspiratsiooni pakkuv koolitus. Sel aastal on see 21. oktoobril, vaheajaeelsel reedel Tartus vastavatud ERM-s. Lisaks paarile ettekandele saame teha tuuri ka omamoodi Eesti Vabariigi kultuurilises eelduse templis, Eesti Rahva Muuseumis. Kohtade arv on piiratud ja registreerida saab oktoobri alguses.

Uurimistööde võistluse kokkuvõte. 

Tori Sõjameeste Mälestuskirikus on veskikivist altar, mis juhtumisi ei jahvata aga mitte viljateri, vaid Eesti rahvast. Eesti rahvast kujutatakse rauast kuulidena, kes vaatamata kivi tugevale survele ehk ajaloos esitatud väljakutsetele ei kavatsegi jahuks jahvatatud saada. Jääb alles ja kestab edasi. Nii on meie ajaloosolnud küll Rootsi aeg ja Vene aeg, nõukaaeg ja Saksa okupatsioon ning veel palju teisi aegasid, aga õnneks on selles pikas reas ka Eesti aeg. Seda aega sümboliseerivad asjad ja teod, mis omavad eestlaste jaoks erakordset tähendust. Nendele märgilistele tegudele ja kõnekatele asjadele ongi pühendatud 17. ajalooalaste uurimistööde võistlus. Võistluse teema „EESTI ASI”pakub uurimiseks palju erinevaid võimalusi. Mõtteainest leiab juba ainuüksi nn Eesti asjade sõnastamine ja välja selgitamine. Võimalik teemade valik peaks olema piiramatu. Uuendusena on selleaastase võistluse raames lisaks akadeemilise uurimistöö kirjutamisele ka loovtöö kategooria, mis võimaldab antud teemale läheneda ka praktilisema nurga alt. Loodetavasti innustavad erinevad võimalused õpilasi ning motiveerivad juhendajaid.

Uurimistööde võistluse juhend. 

100 aastat tagasi algas I maailmasõda, mis andis Eestile ajaloolise võimaluse iseseisvuda. 75 aastat tagasi algas II maailmasõda, mis võttis selle ära. Eesti ajaloos on nad olulised mõlemad. Kuna I maailmasõja tunnistajaid on tänaseks päevaks väga vähe järele jäänud, kuid kontakt II maailmasõjaaegse põlvkonnaga on veel olemas, siis olemegi selle aasta teema sidunud just viimasega. Soovime, et lisaks arhiiviallikatel põhinevatele uurimustele oleks õpilastel võimalik infot koguda veel selle sündmusega kokku puutunud inimestelt. Nii saame jätkata ka eelmise aasta pärandile pühendatud joont. Me loodame, et käesoleva 16. ajalooalaste uurimustööde võistluse teema

“Eesti II maailmasõja ajal” pakub erinevaid võimalusi sellele teemal lähenemiseks. Pühenduda võib sõjaajaloole, suurele põgenemisele, eluolule sõja ajal, kui ka oma kodukandi käekäigule ja lähedaste saatusele II maailmasõja keerises. Võimalik teemade valik peaks olema piiramatu.

Uurimistööde võistluse juhend. 

2013. aasta on Eestis pühendatud kultuuripärandile. Kultuuripärandi aasta eesmärgiks on väärtustada meie eelkäijate poolt loodut ning mõista, et see kõik moodustab suure osa sellest, kes täna oleme. Kultuuripärand peegeldub nii kohanimedes, maastikul, vanades mõisahoonetes, regilauludes,niisamutika vanaema hallides silmades.

Käesoleva õppeaasta ajalooalaste õpilasuurimuste võistlusteema seabki tööde kirjutamisel esiplaanile päranduse, mille oleme juba oma käsutusse saanud. Päranduse väärtuse hindamiseks tuleb see aga esmalt ära tunda, milleks pakub eespool nimetatud teema laialdasi võimalusi.

Uurimistööde võistluse juhend. 

Rahvuslike väärtuste mõtestamine, põlvkondadevahelise sideme ja järjepidevuse hoidmine. Õpilaste ajaloohuvi süvendamine ja silmaringi avardamine. Õpilaste iseseisva uurimistöö oskuste arendamine.

Uurimistööde võistluse juhend. 

Põhikooli eesmärk on uurida oma suguvõsa ja perelugu vanemate inimeste mälestustele ja võimalusel ka arhiiviandmetele tuginedes. Sugupuu. Kolm põlvkonda – vanavanemad, vanemad ja mina. Saab võrrelda erinevate põlvkondadena.

Gümnaasiumi eesmärk on uurida ning tähtsustada kodukoha aja- ja kultuurilugu, kodukoha inimeste tegevust ajaloo vältel; siduda kodukoha ajalugu eesti ja maailma ajalooga ning leida nende valdkondadega kokkupuutepunkte ja ühiseid jooni. Uurimise alla võiks võtta eesti ajaloo kaugeimast ajast kuni tänapäevani, st Eestis elanud (eri rahvusest) inimeste lugu läbi ajalooetappide.

Uurimistööde võistluse juhend. 

Eesti ühiskonna identiteedi tunnuseks on 20. august 1991, mil taastati 24. veebruaril 1918 välja kuulutatud iseseisvus. 2011. aastal möödub 20 aastat Eesti omariikluse taastamisest. Seega on aeg  tähtsustada ning jäädvustada need muutused, mis on Eestimaal ja kodukohas demokraatliku arengu aastatel toimunud, et talletada Eesti lähiajalugu.

Oluline on teema täpne sõnastamine, käsitluse originaalsus, omapoolsete seisukohtade fikseerimine. Allikatena võib kasutada teemakohast kirjandust, ajakirjandust, arhiivimaterjale, suulisi ja kirjalikke mälestusi, küsitlusi, foto- ja videomaterjali jms. Uurimistööde võitluse juhend.