2017. aastal möödub sada aastat enamlaste võimuhaaramisest Venemaal, millele järgnes kodusõda Venemaal ning vasakpoolsete režiimide võimuhaaramiskatsed mitmetes riikides (näiteks Saksamaal, Ungaris) ning seda paljuski Kominterni eestvedamisel.

Nimetatud sündmused andsid uue käsitluse senistele isikukesksetele põhiõigustelt kollektiivsetele ja eesmärgiks seati uue, ekspluateerimisest vaba ühiskonna loomine. Suure eesmärgi nimel peet võimalikuks seni tunnustatud põhiõiguste rikkumist. Möödunud sajandi kogemus väärib meenutamist ja selle õppetunni silmas pidamist meie tegevuse kavandamisel.

 

Kongressi eesmärk:

1)   toetada ühelt poolt teadlikkuse suurenemist inimõigustest ning teisalt tõsta esile inimõiguste väärtustamist;

2)  toetada nii Eesti kui ka Euroopa  ajalooõpetajate ainealast ja metoodilist  koostööd;

3)   toetada teadlikkuse suurenemist Euroopa riikide ajaloost kahe maailmasõja vahelisel perioodil (sh inimeste põhiõiguste arengutest);

4)   tugevdada kodanikuühiskonda ning selles olevaid kandvaid väärtusi nii Eestis kui partnerriikides.

 

Kongress toimub 18. november Tallinna Reaalkoolis. Osalemistasu on 15 eurot. Registreerimise tähtaeg on 15. november 2017. Registreerimiseks palun täitge järgnev vorm: https://goo.gl/forms/EtN0ZhgYw2hCtxIs1

 Tähelepanu! Sellel korral on kongressile väga oodatud ka ajaloohuvilised õpilased. Kongressilt saab nii kasulikke teadmisi olümpiaadiks kui võimaluse mõtteid vahetada teiste mõttekaaslastega. Õpilastele osavõtutasu ei ole, kuid palume neil end registreerida aadressil: https://goo.gl/forms/j9CkmGToPveVLdlC2

 

Kongressi ajakava: 

Laupäev, 18. november 2017

09.00-09.30 Registreerimine, tervituskohv

09:30-10.00 Kongressi avamine:

                   Urmas Reinsalu, EV justiitsminister

                   Madis Somelar, EAÜSi esimees

10.00-10.45 Vootele Hansen (Eesti Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees) “Oktoobrirevolutsioon ja põhiõigused”

10.45-11.45 Jacek Staniszewski (Poola) “Sõdadevaheline periood Ida-Euroopas. Poola ajalooõpetuses käsitletavad narratiivid”

11.45-12.15 Kohvipaus

12.15-13.15 Niina Väntänen (Soome) “Lapua liikumine ja Mäntsälä mäss”

13.15-14.00 Lõuna

14.00-14.45 Evelin Tamm (Eesti) “Eesti naiste hääleõigus 100”

14:45-15.00 Liikumine töötubadesse.

15.00-15.45 Paralleelsed töötoad/loengud klassiruumides

16.00-16.45 Paralleelsed töötoad/loengud klassiruumides

17.00-17.15 Eesti Inimõiguste Instituudi e-õppematerjali tutvustamine

17.15-17.30 Madis Päts ja Madis Somelar “Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus 25.02.1918”

17.30-17.45 Kongressi lõpetamine, kokkuvõtted

Paralleelsetes töötubades on kummaski sessioonis valida seitsme erineva töötoa vahel. Töötubadesse registreerimine toimub kongressipäeva hommikul. Külalisloenguid peavad 12 välisriigi esindajad. Kõigile ingliskeelsetele ettekannetele/töötubadele on tõlge eesti keelde.

 

Tähelepanu! Alates 8.30st ning kõigi pauside ajal on võimalik tutvuda Eesti Ajaloomuuseumi,

Tallinna Linnamuuseumi,

Okupatsioonide muuseumi,

KGB kongide muuseumi ja

Eesti Kunstimuuseumi/Niguliste muuseumi haridusprogrammide ja näitustega. 

 

Ettekanne “Eesti naiste hääleõigus 100”, Evelin Tamm

“20. sajandi alguse sõdadevahelist perioodi võib julgusega pidada Eesti naisliikumise kuldajaks. Lilli Suburgi tähelepanuväärsed ettevõtmised 19. sajandi lõpukümnenditel, sajandivahetuse silmapaistvad revolutsioonilised naised, naishariduse hüppeline edenemine ja 1907. aastal Tartus asutatud esimene Eesti naiste ühing – kui nimetada vaid mõnda sündmuste ja asjaolude reast, mis rajasid tee naiste hääleõiguse saavutamisele. Eesti naiste poliitiliste õiguste kujunemine on meie ajaloo üks huvitavamatest, kuid samas häbematult vähe kajastatud peatükkidest. Viimastel aastatel nais(soo)ajaloo uurimisele  pühendunud Evelin Tamm püüab sada tagasi toimunud sündmustele veidi valgust heita ja mõningate meie esimeste naispoliitikute elu ning tegevust lühidalt tutvustada.”

 

Paralleelsete töötubade / loengute läbiviijad ja teemad

Meelis Maripuu (Eesti) "Eesti ühiskond 20. sajandi totalitaarsete režiimide kütkes"

Trivimi Velliste  (Eesti) "Eesti riigi õiguslik järjepidevus - kas vorm või sisu"

Ineke Veldhuis-Meester (Holland) “Hollandlased​ ​jäid​ ​sõjast​ ​kõrvale​ ​-​ ​kas​ ​nad​ ​said​ ​sellest​ ​kasu​ ​või​ ​kahju?”

Miguel Sérgio Monteiro de Barros (Portugal) “Sõdadevaheline​ ​periood​ ​Portugalis​ ​-​ ​autoritaalsele​ ​režiimile​ ​tee​ ​sillutamine”  

Zsolt Istvan Vodli (Ungari) “Sõdadevahelised​ ​aastad​ ​Ungaris​ ​1918-1939/41​ ​-​ ​tarumade​ ​ja​ ​erimeelsuste​ ​ajastu”

Vassiliki Sakka (Kreeka) “Sõdadevaheline​ ​periood​ ​Kreekas:​ ​ümberpaiknev​ ​elanikkond,​ ​mõtteviisi raputamine,​ ​“teise”​ ​mõistmine​ ​sügavalt​ ​lõhestunud​ ​riigis”

Valerio Bernardi (Itaalia) “Fašismiperioodi​ ​õpetamine​ ​Itaalia​ ​keskkoolis:​ ​mõned​ ​näited​ ​historiograafiast​ ​ja metodoloogiast”

Ulrich Bongertmann (Saksamaa) “Saksamaa​ ​ajaloo​ ​olulisemad​ ​jooned​ ​sõdadevahelisel​ ​perioodil​ ​-​ ​õppematerjalid​ ​ja didaktilised​ ​fookuspunktid”

Kirsten Meadows (Norra) “Norra​ ​ajakirjandus​ ​sõdadevahelisel​ ​perioodil​ ​-​ ​reageeringud​ ​natside​ ​poliitikale”

Luis Horrillo Sanchez (Hispaania) “Kas​ ​pärast​ ​sõda​ ​peaks​ ​tulema​ ​kõigepealt​ ​rahu​ ​või​ ​õiglus:​ ​20.​ ​sajandi​ ​Hispaania näitel”

Sonata Džiavečkaitė ja Simona Stankutė (Leedu) “Demokraatia​ ​ja​ ​diktatuur​ ​Leedu:​ ​kaks​ ​varianti,​ ​üks​ ​valik”

Trine Finne Loo ja Kristian B. Andersen (Taani) "Taani sõdadevahelise perioodi vaatlemine läbi võistluslike harjutuste"

Ansis Nudiens (Läti) "Rahvuslik küsimus Läti ajalooõpikutes 1934-1940"